1. tamme ümberm. 375 cm (1,3 m), kõrgus 18 m; 2. tamm: ümberm, 420 cm (1,3 m), kõrgus 16 m.
Lugu
Pärimust eesti rahvaluule Arhiivist. “Juuru kiriku kohal on ennem olnud vana eestlaste hiiekoht. Sellest on kaks tamme veel alles, sellest hiietammikust. No ohverdamas käidi seal ka hiljem, eks need ole emapiimaga lastel sisse söödud ja vanainimeste jutud, eks seal käidi ikka. Omal ajal on sinna linte seotud. Vanemad inimesed siin on rääkinud, et olid lindid seotud sinna külge”. “Vanasti mühanud praeguse Juuru kohal suur tammik. Kirikuehitajad olnud hädas ja mures tugevate tammejuurikate pärast. Suure vaevaga saadud vägevad juurikad katki raiuda. Kui kirik valmis saanud, hakatud seda nimetama Juuriku kirikuks. Hiljem see nimi lühenenud rahvasuus ja nii tekkinudki Juuru nimi”. Hiied on Eesti vanimad looduskaitsealad, mida on hoitud austusest looduse vägede ning esivanemate vastu ning mida on kasutatud elujõu ammutamiseks. Eestis on teada ligikaudu 600 hiielaadset pühapaika. Hiie ala võib hõlmata kuni 100 ha ning seal leidub sageli pühi allikaid, kive, peo- ja matusekohti. Hiit on kasutanud palvetamiseks, andide toomiseks, nõu pidamiseks, ravimiseks, rahvakalendri pühade pidamiseks vähemalt ühe küla rahvas. Hiies kehtib vägivallatuse põhimõte nii inimeste, loomade kui ka taimede suhtes. Hiide minnakse ja seal ollakse puhta ja kainena ning sealt hoitakse eemal kodu- ja lemmikloomad. Võõrvõimud on püüdnud sajandite jooksul põlisrahva pühapaikasid hävitada ja hõivata, et selle abil rahva vastupanujõudu ja eneseväärikust murda. Sellest hoolimata on paljud looduslikud pühapaigad jõudnud kaasaega.
