Kuivanud ja murdunud hiiepuu tüvi (läbimmõõt ca 1,5 m, pikkus 8 m) lebab noorte puudega ümbritestud tukas ja heinamaal.
Lugu
Võlla hiietamm oli vana hiie viimane puu. Sajandite eest olevat vallutajad selle pühapuu otsas vastuhakkajaid poonud. Eesti hiied Hiied on Eesti vanimad looduskaitsealad, mida on hoitud austusest looduse vägede ning esivanemate vastu ning mida on kasutatud elujõu ammutamiseks. Eestis on teada ligikaudu 600 hiielaadset pühapaika. Hiie ala võib hõlmata kuni 100 ha ning seal leidub sageli pühi allikaid, kive, peo- ja matusekohti. Hiit on kasutanud palvetamiseks, andide toomiseks, nõu pidamiseks, ravimiseks, rahvakalendri pühade pidamiseks vähemalt ühe küla rahvas. Hiies kehtib vägivallatuse põhimõte nii inimeste, loomade kui ka taimede suhtes. Hiide minnakse ja seal ollakse puhta ja kainena ning sealt hoitakse eemal kodu- ja lemmikloomad. Võõrvõimud on püüdnud sajandite jooksul põlisrahva pühapaikasid hävitada ja hõivata, et selle abil rahva vastupanujõudu ja eneseväärikust murda. Sellest hoolimata on paljud looduslikud pühapaigad jõudnud kaasaega.
